Tiinus

Kuna tahtsin kindlasti teada, kas Slivka külaskäik Läti poisi juures oli tulemuslik, otsustasin hakata teda igal nädalal kaaluma ja mõõtma vööümbermõõtu.
Kohe pärast paaritust kaalus ta 3,2 kg ja vööümbermõõduks oli 31cm.

Järgneval kolmel nädalal kaalus mingeid muutusi polnud. Valmistasin end ette selleks, et nüüd igal hetkel võib ta hakata jälle peigmeest küsima ja minul ei jää muud üle kui loobuda mõttest jätta endale tema kassipoeg.

Kui aga minu teisel kassil hakkas juba teist korda pärast aastavahetust jooksuaeg, oli mul naeratus kõrvuni ja tekkis suur lootus, et kassi kõhus on tasakesi arenemas väikesed mini-Slivkad :)

Kaalusin kassi uuesti 22. jaanuaril ning juba oli märgata esimesi muutusi, kass võttis juurde 250 grammi ja vööümbermõõdus 4 cm!! :)

Iga nädalaga võttis kass juurde ning juba hakkasid ilmnema ka teised tiinusemärgid: ülisuur söögiisu, nisade roosakaks muutumine ja mis kõige jubedam, tal oli vaja läbi vaadata KÕIK karbid ja sahtlid, ronida igasse korvi sealt eelnevalt kogu (kassi silmis) ebavajaliku sisu väljakaevates...

25. veebruariks oli kass juurde võtnud 1,5 kg ning kõht suurenenud 18 cm võrra!! Enesetunne oli tal juba kehvem, enam ei ulatunud end hästi puhastama, lamamine muutus sellise suure kõhuga eriti raskeks ja pisikesed kiisud andsid endast nügimisega pidevalt teada.

Olime kassipoegade sünniks valmis juba 24. veebruaril, kuid Slivka käis endiselt meil oma suuuure kõhuga kõikjal järel ja püüdis kuidagigi end ümmarguse kõhu peale magama sättida.

Veel paari päeva pärast hakkas ka kaeblev kräunumine, kuid kuna kass siiski veel kõhu paitamise peale kõva häälega nurrus ja kassipojad kõhus liikusid, otsustasin enne arsti poole pöördumist oodata järgmise nädalani. Ja nii me ootasimegi... Ja käisime pidevalt kontrollimas, kui Slivka kauaks teise tuppa jäi, et äkki ta just NÜÜD läks sünnitama...