Sünnitus

1. märtsi õhtul läks Slivka eriliselt rahutuks. Ta karjus meie peale ning tahtis pidevalt meie lähedal olla. Ühel hetkel hakkas ta meelehetlikult voodis teki alla ronima ning teadsin, et see võib tähendada sünnituseelse vedeliku eritumist. Hakkasin juba rõõmustama, et varsti võib hakata sünnitus! Mõne aja pärast ronis kass teki alt välja ja läksin kiiresti kontrollima. Aga ei midagi - kass pettis meid ära :)
Läks hoopis leidis üles koera, hõõrus end tema koonu vastu ja jäi koera kaissu lamama :)

Magama minnes tuli Slivka kohe minu juurde voodisse ja tahtis paitamist. Nii jäingi nurru saatel magama.

Poole kahe ajal öösel ärkasin selle peale, et Slivka oli liikunud täiesti minu näo vastu, vaatas mulle otsa ja nurrus meeletult. Poolautomaatselt hakkasin teda paitama ja samas uuesti magama jääma, kui ta järsku ümber pööras ja üritas oma sabaalust lakkuda (küll tulemuseta, sest ega ta enam ei ulatunud :D), tulin järsku püsti ja oligi nii nagu arvasin - teki peal oli suur märg laik!! 

Nüüd ei olnud mul enam mõtet magama jääda ning hakkasin temaga vaikselt rääkima ja paitama. Slivka käis paar korda veel kahes "sünnitusmajas" vaatamas ning tuli tagasi minu juurde, ise terve see aeg nurrudes. Paitamist ei tohtinud mingil juhul järele jätta, sest siis hakkas ta minu peale süüdistavalt karjuma :D 

Veel mõne aja pärast nägin tema alakehas kokkutõmbeid ja suunasin ta oma karpi. Paar korda käis ta veel väljas pai nurumas (nagu sel ajal Internetist igaks juhuks kontrollida jõudsin, kõnnivad kassid sel ajal ringi, et kokkutõmbeid esile kutsuda. Ja tugev nurrumine aitab neil valu leevendada. Oh küll on hea, et on olemas Internet :)) ning jäi siis lõpuks rohelisse kasti. 

Kartsin tegelikult väga, sest ei teadnud, kas kassipoegadega on kõhus kõik korras ja mõni kassipoeg võis kinni jääda, mille pärast oleksin pidanud öösel loomaarsti kutsuma. 

Slivka oli täiesti tasa ning kuulda oli vaid lakkumist, pärast mida kuulsin väikest piiksumist!!! :)) Esimene poeg oli sündinud ja elus!! 

Varsti järgnes ka teine ning millegipärast otsustas Slivka nüüd järsku, et roheline karp sünnitamiseks ikka ei kõlba ja läks valget karpi uurima. Kiiresti võttis ta rohelisest karbist kassipoja hambusse ja viis uude kohta. Piilusin rohelisse karpi ja nägin seal veel nabanööri pidi plantsentaga ühendatud valget, märga, siblivat kassikest :) Slivka naases, sõi kiiresti platsenta ning viis ka teise poja valgesse karpi. 

Edasi jätkus kõik ühtemoodi: Slivka kräunus kuni ma tulin teda rahustama ja paitama (kui ei tulnud, siis ronis ta ise välja ja pahandas minuga); kui nägin kokkutõmbeid, siis sulgesin karbi ja ootasin järgmist kutset paitamissessioonile. Nii sündisid kahe tunni jooksul ka kõik järgmised kassipojad. Kuna kõik kassilapsed on ühesugust beeži värvi, polnud mul kuni hommikuni aimugi, kui palju neid seal täpselt on :D  Alles hommikul ärgates lugesime kõik (juba puhtaks ja kuivaks lakutud) kassipojad üle - neid sündis 6 ja kõik sündisid tervena ning hommikul juba imesid usinalt ema piima!! :)